Mere bioloogilise mitmekesisuse seire ja loodusväärtuste seisundi hindamise uuenduslikud lahendused Läänemeres (MARMONI)
LIFE09 NAT/LV/000238
Projekti seniste tulemuste tutvustus ja edasiste plaanide arutelu
19.02.2014, hotell Olümpia
Kokkuvõte
Osalejad: |
Organisatsioon/asutus |
Agnes Villmann |
Keskkonnaministeerium, merekeskkonna osakond |
Agu Leivits |
Keskkonnaamet, elurikkuse peaspetsialist |
Aleksei Lotman |
Eestimaa Looduse Fond |
Alvar Räägel |
Keskkonnaagentuur, keskkonnaseire korralduse peaspetsialist |
Eda Andresmaa |
Keskkonnaagentuur, veeosakonna juhataja |
Georg Martin |
TÜ Eesti Mereinstituut |
Ivar Jüssi |
Pro Mare |
Jaanus Tuusti |
Keskkonnaamet, vee-elustiku peaspetsialist |
Kai Klein |
MTÜ Balti Keskkonnafoorum |
Kait Antso |
Keskkonnaagentuur, analüüsiosakond |
Kristi Altoja |
Keskkonnaagentuur, veeosakonna veemajanduse peaspetsialist |
Kristina Tiivel |
TÜ Eesti Mereinstituut |
Laura Remmelgas |
MTÜ Balti Keskkonnafoorum |
Liina Vaher |
Keskkonnaministeerium, looduskaitse osakond |
Marek Nurmik |
OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus |
Mari Madar |
Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus |
Mati Kose |
TÜ Eesti Mereinstituut |
Merike Danelson |
Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus |
Merle Kuris |
MTÜ Balti Keskkonnafoorum |
Märt Kesküla |
Keskkonnaamet, HLS regiooni vee-elustiku spetsialist |
Tarvo Roose |
Keskkonnaamet, looduskaitse osakonna juhataja |
Ulvi Päädam |
Keskkonnaministeerium, kalavarude osakond |
Ülevaade MARMONI projekti tegevustest ja oodatud tulemustest (Laura Remmelgas ja Merle Kuris, Balti Keskkonnafoorum)
L. Remmelgas ja M. Kuris andsid ülevaate järgmiste projekti tegevuste hetkeseisust ja oodatavatest tulemustest:
A4.1: Elurikkuse hindamine projekti pilootaladel
Hinnatakse projektialade – Liivi laht (Eesti-Läti), Hanö laht (Rootsi), Edela-Soome rannikumeri (Soome), Soome laht (Eesti-Soome) – elurikkust. Hindamine toimub kahes osas: 1) ELi tähtsusega liikide ja elupaikade seisundi hindamine vastavalt loodusdirektiivi art. 17 hindamismetoodikale; 2) Elurikkuse hindamine projektis väljatöötatud veebirakenduse abil. Hindamise esialgseid tulemusi on kavas tutvustada 7.-8. mail 2014 Tallinnas toimuval rahvusvahelisel seminaril.
A4.2: Mereala ruumilise planeerimise demonstreerimine Rootsis, Hanö lahes
Tegevuse eesmärk on demonstreerida seireandmete ja modelleerimistehnikate kasutamist mereelupaikade ja -liikide leviku modelleerimisel ning selle teabe kasutamist mereala haldamisel ja ruumilisel planeerimisel. Esialgse tulemusena on valminud „Ülevaade mere tsoneerimise vahenditest ja liikide leviku modelleerimise meetoditest merealade ruumilises planeerimises” (inglise keeles, http://marmoni.balticseaportal.net/wp/category/marine-spatial-management/).
A5: Seireskeemide ning -meetodite kulutõhususe hindamine
Tegevuse eesmärk on hinnata ja demonstreerida mere bioloogilise mitmekesisuse seireprogrammide nõuetele vastavaks muutmiseks vajalike uute seiremeetodite kasutuselevõtu majanduslikku mõju. Seirekulusid on plaanis hinnata indikaatoripõhiselt, st arvutatakse iga indikaatori jaoks vajalike andmete kogumise ja analüüsimisega seonduvad kulud. Hindamine hõlmab nii MARMONI projektis väljatöötatud indikaatoreid, kui ka MSRD esialgses hindamises kasutatud indikaatoreid ja HELCOM CORESET indikaatoreid. Hindamise esialgseid tulemusi on kavas tutvustada 7.-8. mail 2014 Tallinnas toimuval rahvusvahelisel seminaril.
A6: Poliitikasoovituste väljatöötamine
Koostatakse:
1) Soovitused riiklike ja regionaalsete mere bioloogilise mitmekesisuse seire- ja hindamisprogrammide kohta – aluseks on tegevuse „Seireskeemide ning -meetodite kulutõhususe hindamine” tulemused;
2) Soovitused riiklike poliitikate kohta mere hea keskkonnaseisundi saavutamiseks – keskendutakse sektoritele, mis võivad avaldada negatiivset mõju mere elurikkusele ja HKS saavutamisele;
3) KMH juhised merekeskkonda kavandatavate arendusprojektide jaoks, sh
a) ettepanekud riikliku seadusandluse täiendamiseks – arutati 21.-22.05.2013 Riias toimunud meretuuleparkide ja muu meretaristu KMH teemalisel seminaril. Seminari materjalid leiab projekti kodulehelt http://marmoni.balticseaportal.net/wp/events/ (avaneb, klikkides seminari pealkirjale „Seminar on Environmental Impact Assessment in offshore windfarms and other large marine infrastructure, 21.-22.05.2013);
b) juhised mõjude hindamiseks mere elurikkusele – aluseks „Juhend uurimistööde läbiviimiseks meretuuleparkide mõjude hindamiseks merekeskkonnale” (2009, http://www.bef.ee/files/c274/Juhend_MeretuuleparkideKMH.pdf) ning teiste riikide juhised (Saksamaa, Poola, Taani). Tegemist ei ole detailse metodoloogilise juhendiga, vaid määratletakse mõju erinevatele liigirühmadele ja elupaikadele, peamised hindamise põhimõtted, piirkondlikud eripärad ning soovitused uuringute kavandamiseks;
D2: Huvirühmade teavitamine ja kaasamine MARMONI projektis
Juulis 2013 paigaldati Tallinki laevadele uued mere elurikkuse seire teemalised plakatid (ingl k). Plakatitest on tehtud ka eestikeelne versioon, mida esitleti keskkonnamessil ELUKVALITEET 2013 (6.-7.12.2013, Tartus) koos ettekandega „Mere elurikkuse seire – miks ja kuidas?”.
MARMONI projekti raames toimus eelmisel aastal ka 2 koolitust:
Lindude rände vaatluste ja radariuuringute koolitus Eesti ja Läti ornitoloogidele (23.–26.04.2013, Rannaküla, Matsalu RP);
Koolitus mere põhja-taimestikust ja tormiheidise indeksist koolide Läänemere programmis osalevatele õpetajatele (28.08.2013, Viinistu).
Enamus projekti tulemusi valmib selle aasta jooksul. Projekt lõpeb 31.03.2015.
Arutelu:
Projekti tulemuste kasutamine riiklikes tegevustes MSRD täitmiseks:
Projekti huvi on, et tulemusi maksimaalselt kasutataks MSRD seire- ja meetmekavade koostamisel, kuigi osad väljatöötatud indikaatorid vajavad veel arendamist ja analüüsimist, enne kui neid riiklikku seireprogrammi lülitada. Projekti ajakava ei vasta küll täpselt MSRD täitmise ajakavale, aga kuna samad eksperdid osalevad nii MARMONI projektis kui ka riiklike aruannete koostamisel, siis peaks olema tagatud olemasoleva info kasutamine.
Keskkonnaministeeriumi huvi on, et projekti tulemused läheks käiku seire- ja hindamissüsteemi täiendamisel. Esimene indikaatorite nimekiri on küll Euroopa Komisjonile esitatud, kuid seda vaadatakse üle ja uuendatakse nii seireprogrammi koostamise raames sel aastal kui ka MSRD järgmise hindamis- ja aruandlustsükli käigus. Kuna MARMONI tegeleb peamiselt uute indikaatorite väljatöötamisega, siis nende lisamine jääb tõenäoliselt järgmisse tsüklisse. Ka võrreldavad (Läänemere) indikaatorid on alles väljatöötamisel.
Projekti raames tehtud välitööde ja väljatöötatud indikaatorite andmebaasi tutvustus (Georg Martin, TÜ Eesti Mereinstituut)
G. Martin tutvustas MARMONI projektis teostatavate välitööde hetkeseisu ja projektis väljatöötatud indikaatorite andmebaasi.
Projektialadel tehtavad välitööd on suures osas lõpetatud; 2014. a kevadeks peaks ka viimased lindude ja kaladega seotud välitööd tehtud saama. Välitööde eesmärk oli indikaatorite ja seiremeetodite testimine, kuid lisatulemusena valmivad levikukaardid Liivi lahe põhjaosa merepõhja elustiku kohta, mis antakse projekti lõpus koos muude projekti tulemustega üle pädevatele riigiasutustele.
Väljatöötatud indikaatorite andmebaas on (alates jaanuarist 2013) kättesaadav projekti kodulehel http://marmoni.balticseaportal.net/wp/category/biodiversity-indicators/. Kommentaare indikaatorite kohta saab edastada sealsamas kodulehel leiduva tagasiside vormi abil. Hetkel ei ole paljude indikaatorite dokumentatsioon veel lõplik. Lõplik dokumentatsioon peaks valmima juuni lõpuks 2014. MARMONI indikaatorite aruanne valmib 2014. a teises pooles. Aruandes sisaldub ka teave nende indikaatorite kohta, mida lõpuni ei arendatud (nt indikaatorid, mis jäeti kõrvale, kuna ei andnud oodatud tulemusi või mille kasutamine oleks liiga kulukas).
Indikaatorite geograafiline rakendatavus on erinevate indikaatorite puhul erinev. Osa indikaatoreid on rakendatavad kogu Läänemeres, aga osa vaid kohalikul tasandil või teatud konkreetsetes tingimustes (nt tormiheidise indikaator Soome rannikumeres tõenäoliselt kasutatav ei ole). Geograafilise rakendatavuse väljaselgitamiseks katsetati mitmeid projektis arendatavaid indikaatoreid erinevatel projektialadel (ja see töö käib veel siiani).
Võrdlus erinevate elustikurühmade vahel peaks välja tulema projektialade elurikkuse hindamise käigus.
Veebipõhine tarkvara bioloogilise mitmekesisuse hindamiseks vastavalt MSRD nõuetele (Georg Martin, TÜ Eesti Mereinstituut)
G. Martin tutvustas MARMONI projektis TÜ Eesti Mereinstituudi juhtimisel väljatöötatud veebipõhist rakendust bioloogilise mitmekesisuse hindamiseks vastavalt MSRD nõuetele.
Rakenduse leiab TÜ EMI kodulehelt http://www.sea.ee/marmoni/index.php. Rakendus on mõeldud paljude erinevate indikaatorite põhjal koondhinnangu saamiseks mingi mereala elurikkuse kohta. Selleks tuleb rakendusse sisestada indikaatorid, nende väärtused, taustaväärtused või HKS piirid, kriteerium (vastavalt Komisjoni 1. sept. 2010 otsusele mereakvatooriumi hea keskkonnaseisundi kriteeriumide ja metoodikastandardite kohta), määrata saab ka indikaatorite usaldusväärsust ja kaalu. Hindamistulemusi saab vaadata ja välja printida kokkuvõttena või detailse aruandena. Eraldi antakse hindamise tulemus (0-100, kus punktisumma 100 saamiseks peaks kõigi indikaatorite põhjal HKS olema saavutatud) ja andmete usaldusväärsus (1-3, kus 3 tähendab kõrgeimat usaldusväärsust). Hindamistulemused annavad ka teavet, milliste HKS kriteeriumide osas on olukord kehvem ja/või indikaatoreid/andmeid vähe. Rakendus annab küll hindamistulemuse, kuid ei anna otsust selle kohta, kas hinnatava mereala elurikkus on heas keskkonnaseisundis või mitte. Selle otsuse langetamiseks peaks olema kokku lepitud HKS lävend (poliitline otsus).
Rakendusega saab tutvuda Liivi lahe demoversiooni abil, mis võimaldab erinevaid indikaatoreid sisse ja välja lülitada ning hindamistulemusi vaadata, kuid mitte andmeid muuta. Demoprojekt ei sisalda kogu olemasolevat infot (nt zooplanktoni kohta pole ühtki indikaatorit), kuid hindamisel kasutatakse kogu olemasolevat infot (andmed sisestatakse Eesti ja Läti erinevate ekspertide koostöös).
Rakendust saab kasutada hindamise läbiviimiseks igaüks, kuid selleks tuleb registreerida töögrupp. Kasutajanime ja salasõna abil saavad kõik grupi liikmed andmeid sisestada ja vaadata.
Hindamisvahend on välja töötatud bioloogilise mitmekesisuse (HKS tunnus 1) hindamiseks ja ei pruugi seetõttu sobida teiste tunnuste hindamiseks, kuna komponendid on erinevad, kuid vajadusel on võimalik vahendit tulevikus edasi arendada.
MARMONI hindamisvahendi vastu on huvi tundnud nt DEVOTES projekt (mis tegeleb HKS indikaatorite ja seire- ning hindamissüsteemide arendamisega ELi tasandil). HELCOMiga pole MARMONI hindamisvahendi kasutamist veel arutatud (HELCOM on plaaninud edasi arendada HEAT hindamisvahendit).
Elustikurühmade ökoloogiliste seoste arvestamine? – Sellele võib mõelda, kuid eesmärk oli teha võimalikult lihtne rakendus, et oleks arusaadav, kuidas töötab.
Hindamisel saab kasutada ka abiootilisi näitajaid, kui neid peetakse elurikkuse hindamisel oluliseks.
MSRD seire- ja meetmekava väljatöötamine Eestis
Arutelu:
Keskkonnaministeerium on Norra finantsmehhanismi esitanud eeldefineeritud projektitaotluse, mis hõlmab seire- ja meetmekava väljatöötamist ning sotsiaal-majanduslikku analüüsi. Projektijuht on Marek Nurmik (Keskkonnauuringute Keskus). Leping loodetakse allkirjastada 2014. a veebruari lõpuks. Plaanis on kuulutada välja hanked seirekava (sh olemasolevate tegevuste kaardistamine ja seirekava koostamine), meetmekava ja sotsiaal-majandusliku analüüsi kohta. Plaanis on arvestada tehtud töid, sh MARMONI tulemusi. Hankes osalejad peavad olema kursis kõige valdkonnas toimuvaga. Lepingu sõlmimise venimise tõttu on tõenäolised ajalised nihked ka tegevuste ajakavas, kuid eesmärk on, et kõik tegevused saaks korralikult tehtud.
MARMONI tulemuste kasutamise osas tuleks suhelda hanke võitjaga.
KESE projekt: Arenduspartnerid on välja valitud ja raamleping sõlmitud. Esmajärjekorras tegeletakse veevaldkonna seireandmetega, seejärel eluslooduse ja mullaseire andmetega. Veevaldkonna riikliku seire andmebaas peaks valmis saama oktoobris 2014. Ka varasemad andmed tõstetakse uude andmebaasi üle.
Teemade jagunemine KAURi osakondade vahel: linnud, hülged – eluslooduse seire osakond; veealune osa (hõljum, põhjaelustik, merepõhja elupaigad) – keskkonnaseire osakond.
Kokkuvõtte koostas Merle Kuris ([email protected])
Tags: bioloogilise mitmekesisuse, töötatud bioloogilise, seisundi, loodusväärtuste, bioloogilise, uuenduslikud, mitmekesisuse, seire, hindamise