MERE BIOLOOGILISE MITMEKESISUSE SEIRE JA LOODUSVÄÄRTUSTE SEISUNDI HINDAMISE UUENDUSLIKUD

MERE BIOLOOGILISE MITMEKESISUSE SEIRE JA LOODUSVÄÄRTUSTE SEISUNDI HINDAMISE UUENDUSLIKUD






MERE BIOLOOGILISE MITMEKESISUSE SEIRE JA LOODUSVÄÄRTUSTE SEISUNDI HINDAMISE UUENDUSLIKUD MERE BIOLOOGILISE MITMEKESISUSE SEIRE JA LOODUSVÄÄRTUSTE SEISUNDI HINDAMISE UUENDUSLIKUD MERE BIOLOOGILISE MITMEKESISUSE SEIRE JA LOODUSVÄÄRTUSTE SEISUNDI HINDAMISE UUENDUSLIKUD



Mere bioloogilise mitmekesisuse seire ja loodusväärtuste seisundi hindamise uuenduslikud lahendused Läänemeres (MARMONI)

LIFE09 NAT/LV/000238


Projekti seniste tulemuste tutvustus ja edasiste plaanide arutelu

19.02.2014, hotell Olümpia


Kokkuvõte


Osalejad:

Organisatsioon/asutus

Agnes Villmann

Keskkonnaministeerium, merekeskkonna osakond

Agu Leivits

Keskkonnaamet, elurikkuse peaspetsialist

Aleksei Lotman

Eestimaa Looduse Fond

Alvar Räägel

Keskkonnaagentuur, keskkonnaseire korralduse peaspetsialist

Eda Andresmaa

Keskkonnaagentuur, veeosakonna juhataja

Georg Martin

TÜ Eesti Mereinstituut

Ivar Jüssi

Pro Mare

Jaanus Tuusti

Keskkonnaamet, vee-elustiku peaspetsialist

Kai Klein

MTÜ Balti Keskkonnafoorum

Kait Antso

Keskkonnaagentuur, analüüsiosakond

Kristi Altoja

Keskkonnaagentuur, veeosakonna veemajanduse peaspetsialist

Kristina Tiivel

TÜ Eesti Mereinstituut

Laura Remmelgas

MTÜ Balti Keskkonnafoorum

Liina Vaher

Keskkonnaministeerium, looduskaitse osakond

Marek Nurmik

OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus

Mari Madar

Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus

Mati Kose

TÜ Eesti Mereinstituut

Merike Danelson

Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus

Merle Kuris

MTÜ Balti Keskkonnafoorum

Märt Kesküla

Keskkonnaamet, HLS regiooni vee-elustiku spetsialist

Tarvo Roose

Keskkonnaamet, looduskaitse osakonna juhataja

Ulvi Päädam

Keskkonnaministeerium, kalavarude osakond






Ülevaade MARMONI projekti tegevustest ja oodatud tulemustest (Laura Remmelgas ja Merle Kuris, Balti Keskkonnafoorum)


L. Remmelgas ja M. Kuris andsid ülevaate järgmiste projekti tegevuste hetkeseisust ja oodatavatest tulemustest:


A4.1: Elurikkuse hindamine projekti pilootaladel

Hinnatakse projektialade – Liivi laht (Eesti-Läti), Hanö laht (Rootsi), Edela-Soome rannikumeri (Soome), Soome laht (Eesti-Soome) – elurikkust. Hindamine toimub kahes osas: 1) ELi tähtsusega liikide ja elupaikade seisundi hindamine vastavalt loodusdirektiivi art. 17 hindamismetoodikale; 2) Elurikkuse hindamine projektis väljatöötatud veebirakenduse abil. Hindamise esialgseid tulemusi on kavas tutvustada 7.-8. mail 2014 Tallinnas toimuval rahvusvahelisel seminaril.


A4.2: Mereala ruumilise planeerimise demonstreerimine Rootsis, Hanö lahes

Tegevuse eesmärk on demonstreerida seireandmete ja modelleerimistehnikate kasutamist mereelupaikade ja -liikide leviku modelleerimisel ning selle teabe kasutamist mereala haldamisel ja ruumilisel planeerimisel. Esialgse tulemusena on valminud „Ülevaade mere tsoneerimise vahenditest ja liikide leviku modelleerimise meetoditest merealade ruumilises planeerimises” (inglise keeles, http://marmoni.balticseaportal.net/wp/category/marine-spatial-management/).


A5: Seireskeemide ning -meetodite kulutõhususe hindamine

Tegevuse eesmärk on hinnata ja demonstreerida mere bioloogilise mitmekesisuse seireprogrammide nõuetele vastavaks muutmiseks vajalike uute seiremeetodite kasutuselevõtu majanduslikku mõju. Seirekulusid on plaanis hinnata indikaatoripõhiselt, st arvutatakse iga indikaatori jaoks vajalike andmete kogumise ja analüüsimisega seonduvad kulud. Hindamine hõlmab nii MARMONI projektis väljatöötatud indikaatoreid, kui ka MSRD esialgses hindamises kasutatud indikaatoreid ja HELCOM CORESET indikaatoreid. Hindamise esialgseid tulemusi on kavas tutvustada 7.-8. mail 2014 Tallinnas toimuval rahvusvahelisel seminaril.


A6: Poliitikasoovituste väljatöötamine

Koostatakse:

1) Soovitused riiklike ja regionaalsete mere bioloogilise mitmekesisuse seire- ja hindamisprogrammide kohta – aluseks on tegevuse „Seireskeemide ning -meetodite kulutõhususe hindamine” tulemused;

2) Soovitused riiklike poliitikate kohta mere hea keskkonnaseisundi saavutamiseks – keskendutakse sektoritele, mis võivad avaldada negatiivset mõju mere elurikkusele ja HKS saavutamisele;


3) KMH juhised merekeskkonda kavandatavate arendusprojektide jaoks, sh

a) ettepanekud riikliku seadusandluse täiendamiseks – arutati 21.-22.05.2013 Riias toimunud meretuuleparkide ja muu meretaristu KMH teemalisel seminaril. Seminari materjalid leiab projekti kodulehelt http://marmoni.balticseaportal.net/wp/events/ (avaneb, klikkides seminari pealkirjale „Seminar on Environmental Impact Assessment in offshore windfarms and other large marine infrastructure, 21.-22.05.2013);

b) juhised mõjude hindamiseks mere elurikkusele – aluseks „Juhend uurimistööde läbiviimiseks meretuuleparkide mõjude hindamiseks merekeskkonnale” (2009, http://www.bef.ee/files/c274/Juhend_MeretuuleparkideKMH.pdf) ning teiste riikide juhised (Saksamaa, Poola, Taani). Tegemist ei ole detailse metodoloogilise juhendiga, vaid määratletakse mõju erinevatele liigirühmadele ja elupaikadele, peamised hindamise põhimõtted, piirkondlikud eripärad ning soovitused uuringute kavandamiseks;


D2: Huvirühmade teavitamine ja kaasamine MARMONI projektis

Juulis 2013 paigaldati Tallinki laevadele uued mere elurikkuse seire teemalised plakatid (ingl k). Plakatitest on tehtud ka eestikeelne versioon, mida esitleti keskkonnamessil ELUKVALITEET 2013 (6.-7.12.2013, Tartus) koos ettekandega „Mere elurikkuse seire – miks ja kuidas?”.

MARMONI projekti raames toimus eelmisel aastal ka 2 koolitust:


Enamus projekti tulemusi valmib selle aasta jooksul. Projekt lõpeb 31.03.2015.


Arutelu:



Projekti raames tehtud välitööde ja väljatöötatud indikaatorite andmebaasi tutvustus (Georg Martin, TÜ Eesti Mereinstituut)


G. Martin tutvustas MARMONI projektis teostatavate välitööde hetkeseisu ja projektis väljatöötatud indikaatorite andmebaasi.


Projektialadel tehtavad välitööd on suures osas lõpetatud; 2014. a kevadeks peaks ka viimased lindude ja kaladega seotud välitööd tehtud saama. Välitööde eesmärk oli indikaatorite ja seiremeetodite testimine, kuid lisatulemusena valmivad levikukaardid Liivi lahe põhjaosa merepõhja elustiku kohta, mis antakse projekti lõpus koos muude projekti tulemustega üle pädevatele riigiasutustele.


Väljatöötatud indikaatorite andmebaas on (alates jaanuarist 2013) kättesaadav projekti kodulehel http://marmoni.balticseaportal.net/wp/category/biodiversity-indicators/. Kommentaare indikaatorite kohta saab edastada sealsamas kodulehel leiduva tagasiside vormi abil. Hetkel ei ole paljude indikaatorite dokumentatsioon veel lõplik. Lõplik dokumentatsioon peaks valmima juuni lõpuks 2014. MARMONI indikaatorite aruanne valmib 2014. a teises pooles. Aruandes sisaldub ka teave nende indikaatorite kohta, mida lõpuni ei arendatud (nt indikaatorid, mis jäeti kõrvale, kuna ei andnud oodatud tulemusi või mille kasutamine oleks liiga kulukas).


Indikaatorite geograafiline rakendatavus on erinevate indikaatorite puhul erinev. Osa indikaatoreid on rakendatavad kogu Läänemeres, aga osa vaid kohalikul tasandil või teatud konkreetsetes tingimustes (nt tormiheidise indikaator Soome rannikumeres tõenäoliselt kasutatav ei ole). Geograafilise rakendatavuse väljaselgitamiseks katsetati mitmeid projektis arendatavaid indikaatoreid erinevatel projektialadel (ja see töö käib veel siiani).

Võrdlus erinevate elustikurühmade vahel peaks välja tulema projektialade elurikkuse hindamise käigus.



Veebipõhine tarkvara bioloogilise mitmekesisuse hindamiseks vastavalt MSRD nõuetele (Georg Martin, TÜ Eesti Mereinstituut)


G. Martin tutvustas MARMONI projektis TÜ Eesti Mereinstituudi juhtimisel väljatöötatud veebipõhist rakendust bioloogilise mitmekesisuse hindamiseks vastavalt MSRD nõuetele.


Rakenduse leiab TÜ EMI kodulehelt http://www.sea.ee/marmoni/index.php. Rakendus on mõeldud paljude erinevate indikaatorite põhjal koondhinnangu saamiseks mingi mereala elurikkuse kohta. Selleks tuleb rakendusse sisestada indikaatorid, nende väärtused, taustaväärtused või HKS piirid, kriteerium (vastavalt Komisjoni 1. sept. 2010 otsusele mereakvatooriumi hea keskkonnaseisundi kriteeriumide ja metoodikastandardite kohta), määrata saab ka indikaatorite usaldusväärsust ja kaalu. Hindamistulemusi saab vaadata ja välja printida kokkuvõttena või detailse aruandena. Eraldi antakse hindamise tulemus (0-100, kus punktisumma 100 saamiseks peaks kõigi indikaatorite põhjal HKS olema saavutatud) ja andmete usaldusväärsus (1-3, kus 3 tähendab kõrgeimat usaldusväärsust). Hindamistulemused annavad ka teavet, milliste HKS kriteeriumide osas on olukord kehvem ja/või indikaatoreid/andmeid vähe. Rakendus annab küll hindamistulemuse, kuid ei anna otsust selle kohta, kas hinnatava mereala elurikkus on heas keskkonnaseisundis või mitte. Selle otsuse langetamiseks peaks olema kokku lepitud HKS lävend (poliitline otsus).


Rakendusega saab tutvuda Liivi lahe demoversiooni abil, mis võimaldab erinevaid indikaatoreid sisse ja välja lülitada ning hindamistulemusi vaadata, kuid mitte andmeid muuta. Demoprojekt ei sisalda kogu olemasolevat infot (nt zooplanktoni kohta pole ühtki indikaatorit), kuid hindamisel kasutatakse kogu olemasolevat infot (andmed sisestatakse Eesti ja Läti erinevate ekspertide koostöös).


Rakendust saab kasutada hindamise läbiviimiseks igaüks, kuid selleks tuleb registreerida töögrupp. Kasutajanime ja salasõna abil saavad kõik grupi liikmed andmeid sisestada ja vaadata.


Hindamisvahend on välja töötatud bioloogilise mitmekesisuse (HKS tunnus 1) hindamiseks ja ei pruugi seetõttu sobida teiste tunnuste hindamiseks, kuna komponendid on erinevad, kuid vajadusel on võimalik vahendit tulevikus edasi arendada.


MARMONI hindamisvahendi vastu on huvi tundnud nt DEVOTES projekt (mis tegeleb HKS indikaatorite ja seire- ning hindamissüsteemide arendamisega ELi tasandil). HELCOMiga pole MARMONI hindamisvahendi kasutamist veel arutatud (HELCOM on plaaninud edasi arendada HEAT hindamisvahendit).


Elustikurühmade ökoloogiliste seoste arvestamine? – Sellele võib mõelda, kuid eesmärk oli teha võimalikult lihtne rakendus, et oleks arusaadav, kuidas töötab.

Hindamisel saab kasutada ka abiootilisi näitajaid, kui neid peetakse elurikkuse hindamisel oluliseks.



MSRD seire- ja meetmekava väljatöötamine Eestis


Arutelu:









Kokkuvõtte koostas Merle Kuris ([email protected])

MERE BIOLOOGILISE MITMEKESISUSE SEIRE JA LOODUSVÄÄRTUSTE SEISUNDI HINDAMISE UUENDUSLIKUD MERE BIOLOOGILISE MITMEKESISUSE SEIRE JA LOODUSVÄÄRTUSTE SEISUNDI HINDAMISE UUENDUSLIKUD MERE BIOLOOGILISE MITMEKESISUSE SEIRE JA LOODUSVÄÄRTUSTE SEISUNDI HINDAMISE UUENDUSLIKUD





Tags: bioloogilise mitmekesisuse, töötatud bioloogilise, seisundi, loodusväärtuste, bioloogilise, uuenduslikud, mitmekesisuse, seire, hindamise