EELÜMARLAUD AMETNIKELE 17JUUNIL KELL 1200 PRAXISES ÜMARLAUAL OSALESID






Eelümarlaud ametnikele 17



Eelümarlaud ametnikele 17.juunil kell 12.00 PRAXISES



Ümarlaual osalesid:

Elo Parveots – Tööturuametist

Tiia Pertel – Sotsiaalministeeriumist

Lissi Kurg – EPI Kojast

Eha Leppik – Sotsiaalministeeriumist

Ene Tomberg – Tallinna Sotsiaal- ja tervishoiuametist

Sven Janno – ekspert

Andres Lehtmets – ekspert

Sirlis Sõmer – ekspert

Kaja Kuivjõgi – projektijuht

Iiris Saluri – projekti assistant


Koosoleku protokoll:

Sirlis Sõmer teeb ülevaate Vaimse Tervise alusdokumendist

Kaja Kuivjõgi toob välja kolm küsimust, millel seekord on kavas peatuda

  1. Kas alusdokumendis on mõni valdkond jäänud käsitlemata?

  2. Kas dokumendi juures on midagi, mis on põhimõtteliselt vastuvõetamatu?

  3. Milline võiks olla alusdokumendi vormiline teostus?


Tiia Pertel leidis, et alusdokument on liiga teenuste keskne, prioriteedid peaks olema selgemalt välja toodud ja liiga mahukas parlamendile esitamiseks.

Ene Tomberg – mis hakkab toimuma dokumendiga edasi?

Kaja Kuivjõgi – dokument on alusdokument, mis sõnastaks ja tooks välja Eesti vaimse tervise peamised probleemid ning lahendusteed. Dokument on alusdokument vaimse tervise poliitika jt poliitikate väljatöötamisel, samuti õigusaktide, arengukavade ja riiklike programmide väljatöötamisel ning täiendamisel. Alusdokument peaks saama heakskiidi nii Valitsuselt kui Parlamendilt, millele järgneks otsus, kas Eesti vajab vaimse tervise poliitikat ja riiklikku programmi.

Eha Leppik – Vaimse tervise probleemidega inimene on sageli üksnes oma lähedaste hooldada, näiteks dementne vanainimene. Kas dokumendis on pööratud tähelepanu ka sellele, kuidas peaks toimuma perede nõustamine?

Sven Janno – dokumendis on olukorra tähtsus välja toodud, aga probleemi olulisust tuleks rõhutada

Andres Lehtmets – Lähedaste toetuse vajalikkusele tähelepanu osutamine on tõepoolest oluline, aga kogu dokumenti vaadates on eriti oluline integratiivne osa. Samas peab dokumendis välja tooma kõik puudused ja vajadused.

Ene Tomberg – Mulle jäi mulje, et haridusele on selles dokumendis vähe tähelepanu osutatud.

Andres Lehtmets – Kas hariduse küsimuse all peaks välja tooma ka koolivägivalla probleemid?

Ene Tomberg – Me jätame välja sotsialiseerumise protsessi tervikuna. Vägivald pärsib edasist sotsialiseerumist.

Tiia Pertel – Rõhutama peaks sotsiaalsete toimetulekuoskuste osa hariduse all, mitte ainult akadeemilisi teadmisi. Dokument on liiga indiviidi ja meditsiinikeskne, kuigi võiks olla laiemalt teenuste põhine, n.ö. kogukonnakesksem

Andres Lehtmets – Mõte oli küll psühhiaatria kesksusest välja tulla, aga samas keskendume me ju ikka nendele, kellel on probleemid

Tiia Pertel – Ennetuse ja edendamise osa on nõrk.

Andres Lehtmets – Vaimse tervise alane ennetus ei ole ühene nagu faktsineerimine.

Kaja Kuivjõgi – Seda, et elanikkonna teadlikust tuleb tõsta, oleme me öelnud. Juba olemasolevatest teenuste võrkudest teavitamine on tõhus ja ennetuslik. Kas võiks olla veel midagi?

Ene Tomberg – Hea oleks kui inimestel oleks erinevaid käsiraamatuid, et info oleks kättesaadavam. Infovoldikuid vaimse tervise hoidmise vajalikkuse kohta ja juhiseid kriisi korral käitumiseks võiks jagada läbi töökohtade, ka perearstid jm.

Andres Lehtmets – Eraldi oleks vaja alusdokumendis tähelepanu pöörata nn. “probleemsetele lastele”, kuna just nemad on riskirühm vaimse tervise vallas. Ja me peame endale teadvustama ka seda, et ees on ootamas probleemid üha suureneva vanurite hulgaga. Me peame nendeks probleemideks ette valmis olema, vastasel korral tabab meid eakate inimeste vaimse tervise probleemide kasv sama ootamatult nagu hetkel narkomaania. Dementsuse probleemidega ei tegelda praegu näiteks üldse.

Tiia Pertel – Alusdokumendis on ära toodud väga palju mõisteid, kust on võetud vaimse tervise mõiste?

Kaja Kuivjõgi – Vaimse tervise mõiste on üle võetud Soomest.

Andres Lehtmets – Stigma! Suhtumiste muutmine on oluline. Ühiskonnas häbenetakse vaimse tervise probleemidest rääkida, samas ei tohiks keegi tunda end tõrjutuna. Palju räägitakse ka kontekstist väljatõstetuna nn marginaalsetest probleemidest (poliitilised aktiviteedid) nagu inimkaubandus ja prostitutsioon, võrdõiguslikkus jms, tegelikult on suurte sihtrühmade probleemid fookusest välja

Ene Tomberg – kas finantseerimine ja vastutuse rollijaotus ei peaks samuti olemas dokumendis toodud, kui ikka haigekaasa ei maksa teatud teenuste eest, siis ei saa rääkida ka teatud arengute soodustamisest



Lõppkokkuvõttes jäid kõlama järgmised mõtted:


Midagi sellist, mis alusdokumendi juures põhimõtteliselt häiriks, ei ole, leidsid kohalolijad.

Dokumendi vormi kohta arvati, et olenevalt sihtgruppidest peaks dokument olema kättesaadav lühemas ja pikemas variandis, kus juures lühivariant võiks olla ära toodud punktidena, ilma kirjeldusteta. Rohkem materjali võiks olla kantud lisasse. Praegusele alusdokumendile lisatud tabel oli kokkutulnute jaoks hea kiire ülevaate saamiseks. Tingiva kõneviisi peaks asendama käskiva kõneviisiga


Vaimse Tervise eelümarlaud

PRAXISES 17. juuni 2002







Tags: praxises, osalesid, ümarlaual, eelümarlaud, ametnikele, 17juunil